Saturday, January 31, 2015

Kuhu sa trügid?


Ma ei ole kindlasti ainuke ega ka viimane kes on tundud seda kogemust kuidas astud bussi-trammi või ükskõik millisesse ühistransporti kus on sinuga koos PALJU vanainimesi. Jah just nimelt neid 'mutikesi', sest üldiselt ei ole need meessoost isikud, kes juba siis trügima hakkavad kui buss alles uksi avama hakkab. Aga vahepeal on olukord isegi veel hullem, näiteks ükskord kui ootsin Lasnamäe bussi, tükk aega seisin juba sellises kohas kust lihtsalt hea bussile astuda on. Kui buss ette jõudis, oli mul ees-taga ja kõrval nii palju mutikesi, nagu oleks ma ise kuskile ära eksinud. Buss avas uksed ja sõda läks valla, kõrvalt lükkas üks mutike mind, et esimesena bussi saada, siis teisepoolt kelle otsa ma koperdasin suksas rusikaga vaikselt ja plärises omaette, issand kuhu sa ronid? Nagu mul oleks olnud kuskile minna, tagant omakorda veel üks mutike surus selga, et siis läbi minu bussi minna või kuidas? Kui mõtlesin, et okei nüüd ma saan lõpuks kuidagi bussi mindud siis lendas üks noor ema oma lapse vankriga mulle jalgadesse, umbes nagu ma oleksin mingisugune ülekäigurada, millest lihtsalt üle sõita. Ega see sõja kolonn kiiremini liigu, kui te teistele sisse põrutate aga ma tõesti ei tea mis nende inimeste peas toimub. Ühest peatusest ei lähe tervet bussi täis ja kuna see on Hobujaama siis üldiselt pole see buss sel ajal eriti täis ka. Aga mutikesed ainult suudavad joosta oma istekohale aga seista küll ei suuda. Vanainimene, saame aru kõik, et oled vana ja ei jaksa aga noored on samamoodi, väsinud, raske päev ja peab isegi päev otsa seisma vahest ja koguaeg rabama. Vanemad inimesed võiksid meid noori ka mõista, et me pole kuigi erinevad neist. Meil ka valutavad kohad, teeme tööd ja käime igalpool. Tore on näha ainult neid vanainimesi kes ei roni läbi sinu bussidesse ja suhtuvad inimestesse võrdselt, vot sellistele pakuks alati istet, paljud neist isegi ei soovi istuda.Aga need rahmeldajad, need veel vaatavad sulle lolli näoga otsa, et mis istud siin, paku istet, ise trügis just mõni minut tagasi läbi sinu ja rusikatega kopsates vastu selga. Tavaliselt vaatan tuima näoga neile otsa või vaatan rahulikult oma telefoni edasi, et neid vältida ja sama ülbelt vastata.
Nad jookseks nagu viimse leiva järgi, et kes viimasena jõuab see ilma jääb, see on lihtsalt kohutav.

Wednesday, January 21, 2015

Soojus hakkab paistma, asi läheb paremaks, sina jää ainult vait

Uus kena kursus on koolis alguse saanud ja juba läheneb suvi. Kui lubatud Viie ja Nelja asemel seisab suurelt Kolm siis on tegu küll nüüd õpetaja kiuslikusega.Aga, mis sellest rääkides siis see pole nii tähtis, et kõiks seda kindlasti teadma peaks ette ja taha.
Mis edasi? Autokooli kena teine tund on läbi, test sooritatud 3 veaga, ehk siis samas läbikukkumine, kui küsimusi on 5 ja igas on 3 varianti. Aga sellest edaspidiselt edasi rääkida siis ma ei jaksa ära oodata neid mõnusaid kuumalaineid, pruuni keha ja head nahka, mõnusalt palju vaba aega ja häid uusi mälestusi. Kuid mitte oma sünnipäeva, seda ma nüüd esimest aastat küll ei oota, sest kes meist tahaks nii väga enam vanemaks saada kui 18, mina näiteks mitte.. see nagu ei sobi enam. Kui 18 sünnipäev peaks olema see oodatuim, siis mul oligi oodatuim aga mitte kuidagi erinev teistest sünnipäevadest, lihtsalt alkoholi sai rohkem tarbitud ja öösel minema kodust kõnnitud.

Kena neli kuud on täis imelise inimesega, naljakas, et just neli kuud tagasi ka umbes hakkasin üldse loli pelama. Kaalulangus ka juba vaikselt edeneb, saaks nüüd need viimased kilod ka nahhui ja hea trennipeale, mida peaks ilmselgelt veebruarist alustama. Siis oleks kena viis-neli kuud suveni aega, et saaks kenasti vormi ja trimmi endaga, loodan, et seekord õnnestub nagu ka eelmine suvi juuni kuus olin.
kena tumblr ka : http://jerkinfags.tumblr.com/



Mida suuremaks muutub aasta number, seda rohkem hakkavad inimesed sinu ellu sekkuma, seda rohkem nad hakkavad sinust huvituma, just täpselt nii palju, et seda ei ole tegelikult üldse vajagi, kuid põrgu pärast on alati olemas just need 'alatud kritiseeriad' kes arvavad, et kui nüüd sõna võtavad siis on võit nende kätes. Söögu ja surugu kurku oma medaleid kui tahavad aga jätku minu elu rahule. See kuidas minu 'internetis' räägin, suhtlen ja käitun pole küll mitte kellegi asi. See, et pannakse 'EELARVAMUST' omale kõrva tahale on nüüd küll natuke idiootne tegu. Võin ausalt öelda, et paljud inimesed ei tee isegi vahet, kas minu vastus on neile 'viisakas' või 'igati ebaviisakas' samas ka, inimesed ei tee vahet 'Reaalsusel' ja 'Mitte Reaalsusel', sest paljud arvavad, et olen just täpselt samasugune nagu internetis. Kuid samas, kuna ma olen ise ülbe ja kriitiline inimene siis võin öelda, et oled sa viisakas või mitte, alati on inimesi kellele ei meeldi üks neist, seega täiesti 'SUVA', mida keegi sulle ütleb või sinust arvab, kirjuta seda palju tahad, hõõru seda palju tahad aga pea meeles, et sul on ükskõik nendest inimestest,  nende alatust laim'est ja kadedusest, et sul oleks kindlasti 'MUL ON JUMALA POHHUI' rutiin sisse lülitatud ja lased oma elul edasi minna nii, nagu seda sina elada tahad, mitte nii nagu teised sulle seda vihjavad või ütlevad. Naerata, sest nad surevad sind naermas näha. Ole üldse õnnelik, et sündisid maailma kritiseerima ja valu tundma. Ühelpoolt tundus, et mind huvitab see? tegelt see on üks bullshit materjal mulle blogisse lisamiseks, et oleks postitus natukenegi pikem ja laused seisaks kirjas. Ole nüüd lahke ja mine kritiseeri mind endasi :*

Thursday, January 15, 2015

New year, same me

Ära unusta ära, et iga asja taga on karma, sa ei pruugi seda tähele panna aga see tuleb ikka.
Kui ma juba esimeses lauses ei maininud, küll ma siis teises mainin, et käin nüüd uhkelt ja lõppude-lõpuks ka autokoolis, kõigest viis kuradima kuud läks aega, et leida endale autokool, kuhu kohale minna ja mis üldse sobiks. Kõige suurem ehmatus sellele pilgule olid need viis musta-tume ja hele rohelises mundris mehed, kes ukselt sisse kiigates sees istusid, arvates, et oled sattunud valesse kohta, hoopis kaitseliitu riiki kaitsma.Kui eelmisest postitusest on ligi 10 päeva möödas, siis kavatsengi seda kena rutiinset korda niiviisi ka jätkata, et ia 10 päeva jooksul hiljemalt peab postitus lagedale viskuma, et mitte oma lubatud uut blogimist tühjaks auguks jätta.
Ma seekord ei hakka rääkima oma kallitest heidikutest, kadedatest põrsastest ja lollakatest inimestest, kel on lihtsalt liiga igav.
Tahaksin rääkida hoopis sellest, kui väga armastan ma inimestele otseselt kriitikat sülitada ehk just oma arvamust paisata, kuid inimesed näevad selles suurt konkurenti alati ja peavad oma põrsa sõrmed liikuma ajama oma humoorika kriitikaga, miks just humoorika? Sest ma naeran küll igakord.
Või hoopis sellest, kui persses on üks unerežiim, lähed magama väga vara ja tõused ikka viis tundi hiljem enne kooli, lähed magama väga hilja, magad lausa 16h järjest. Minu uni on rikutud, ma ei saa kontrollida normaalselt seda, millal ma magama jään või lähen, see tuleb ise ja süstib mulle unetust kohe.
Kuid ma võiksin rääkida hoopis sellest, kuidas on mul vedanud, et mul on nii hea inimene kõrval, kes lihtsalt teeb kõik selleks, et sul oleks hea ja, et sa ei läheks magama halva tujuga, vaid hoopis parima tujuga üldse.Varsti on saamas neli kuud, neli õnnelikku ja parimat kuud, ma ei tee enam nalja, ma teen hoopis tõsist nägu ja hoian naeru kinni, sest olen väga õnnelik, et mu kõrval on just selline inimene nagu ma olen otsinud ja mitte midagi ei ole, mis teeks mulle vaimselt haiget, ma mõtlengi just seda põrgulikku nutmist, lõugamist ja valu, mida ma kannatasin kõik need ajad enne teda.
Selline tunne nagu oleksin madu, kes jätab oma vana kihi maha ja läheb uuega edasi ja ma veel arvasin, et see ei ole kunagi võimalik.
Tahtsin veel siia kirja panna, et kasuisa ostis lõpus Porche Carrerra ära ja kevadel hakkab üks vuramine pihta, kui ma lõpuks oma load sõrme saan siis loodan, et peale oma pisikese nunnu getzilõusta saan ma ka jeebi seljas käiku vahetada ja kõrgustes trippida EHK!? Ja vähe ei oota seda sügise aega, et saaks lõpuks endale teise telefoni soetada, sest vanemad viskavad endale õun kuus näppu, vb?Mina nt juba ootan iPhone 10't, enam see paremaks ei lähe.

Monday, January 5, 2015

Maybe 2015 is better


Tiksud unerežiimi järgi, magad või ei maga, aru ikka ei saa kas on öö või päev või teisipäev.
Aastavahetus möödus kõige parema seltskonnaga, minu kalli poisi, sünnipäeva lapse Kaspariga. Ma ei oodanud erilist laaberdamist, lollimängimist ja igasugust rutiinset aastavahetust, kuid sain selle vastu väga mõnusa, rahuliku ja hea aastavahetuse. Kui maja ette läksid siis 360 kraadi oli täis rakette, paksult ja erinevaid, kui ühelt poolt lõpetati siis teiselt poolt alustati ja lõpuks ei teadnudki kuhu vaadata, kallasime kõrist alla kuld jooki, soovisime üksteisele head uut, kuid samas ei saanud arugi, et järsku ei seisa seal kirjas number neli vaid hoopis viis. Samas päris naljakas küll, et üleöö on uus aasta, oleme ühe aasta rohkem edasi reisinud, põnev eks.
Ma ei lubanud midagi uue aasta lubaduseks, valasin selle peale tina ja tõmbasin kõrist igasugu lörri sisse, jutt veeres kiiremini kui tänapäeva nutikate sõnumineeriatel.Ma arvan et kõigile meeldis ja ma loodan, et sellega jäädi rahule.
Küll aga juba on nädal aega möödas uuest aastast ja mu ukse peal koputab autokool, tulge sisse, lähme sõitma. Naljakas eks, mina ja roolis, kõlab nagu aastanali.Katsud koolis 10 küünega kuskilt kinni hoida, et jumala eest kahtesi ja kolmesi näha poleks aga alati tuleb topelt löök peale, nagu taoks keegi iga kord jalaga näkku sulle, et kedagi ei koti su eelmised tegemata tööd, uued tulevad peale.
Samas võin rääkida nendest värvitud blondiinidest, kes on enda meelest nii kaunid, kuid tegelikkuses olgem ausad isegi paberkott ei aitaks su pahteldatud tellist kaunistada. Ja võiks ka rääkida nendest, kel lööb peas justkui pirn põlema, et nüüd peaks kõne kohe ülesse võtma, sest olen oma laste suur emme ja vaja kohe sõna võtta, et lasin oma kallile eksile paar oma lõustaga pilti enda vahval sõbral üles laadida, et saaks mind nautida, kuna mind facebookis unfrienditud sai. Mis siis, et minust on nüüd keegi parem, mul on vaja ikkagi kuskilt tulla,sest ma olen lits kes ei oska lugeda, et suhe on mõeldud kahele inimesele, ruik-ruik.
Või näiteks kui oled enda meelest kangesti kaunis, kuid irl'is suurem siga kui eales nähtud on ja enda meelest oled mega rahulik aga teiselpool telefoni närvitsed ja näpid oma sünnimärke ja oleed nii kõva tegija, et võid teiste meestega välja minna siis kui ise tahad, sest tead teda kauem kui sa ise enda meest aga näinud oled ikka kuradi vähe.
Noh aga ärgem unustage neid inimesi kes armastavad sind anonüümselt pommitada, et saaks ainult tülli ajada ja solvata, mitte, et see minu südant kuidagi noaga pooleks sügaks aga lihtsalt naljakas on, sest mina olen õel, ülbe ja kritiseeriv kes ütleb mis öelda on kui midagi ei meeldi juhul kui oled mulle ette jäänud siis naudi mind kui tõrva, võin elupäevade lõpuni sind häirima jääda kui vaid soovin.
Mulle meeldib tirida üht ja tirida teist inimest, minu meelest on põnev olla kriitiline, samas saan ma ise samamoodi igasugust pori endale näkku aga olen õppinud sellest mööda vaatama, laske oma MUL ON JUMALA POHHUI rutiin mängu ja asi ants, milleks ganiitada!?
Ma arvan, et võin ühe hea külje ka kirja panna, et mul on väga armastav poiss kõrval, kes on üdini armas, kallis, võrratult ilus ja otsib kohta kust saaks, et probleem saaks sirgeks aetud, mitte maha jäetud.Peagi on täis neli õnnelikku kuud, täis igasugu põnevaid seikluseid, hetki ja aegu. Kui küsida, kas ma olen õnnelik? Siis jah ma tõesti olen õnnelik, ilma igasuguse aga'ta.